Neli analüüsitud valitsemisala moodustavad 17 protsenti 2025. aasta riigieelarve piirmääraga kuludest ehk 1,1 miljardit eurot. Lisaks valmisid täiskasvanuhariduse ja riigisiseste toetuste tõhustamiskavad.
Vahetu mõjuga ettepanekud puudutavad kasutamata või üle planeeritud vahendite vähendamist ja uute tulude leidmist. Pikemad muudatused puudutavad riigi IT-teenuste koondamist, vanglataristu paremat kasutamist, transpordi ja ühistranspordi korraldamist, välisesinduste kinnisvara ning toetuste ja koolituskulude paremat sihtimist.
Kliimavaldkonnas puudutavad ettepanekud transpordiameti teenindusvõrgu ja kinnisvara korrastamist. Regionaal- ja põllumajandusvaldkonnas nähakse võimalusi ühistranspordi paremas korraldamises ja universaalse postiteenuse ajakohastamises. Täiskasvanute koolituse tõhustamiskava järgi peab avalikest vahenditest rahastatava täienduskoolituse pakkuja olema EHISes registreeritud täienduskoolitusasutus.
„Eelarverevisjoni mõte ei ole teha kõigile ühetaolist kärbet, vaid vaadata sisuliselt üle, milliseid teenuseid riik osutab, kuidas raha kasutatakse ning kus on võimalik tegevusi paremini korraldada või muuta,“ ütles rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Andrus Pirso.
Revisjon algas 2023. aastal ja vaatab etappide kaupa läbi kogu riigieelarve. Kolme revisjonitsükli ettepanekute eelarvemõju aastatel 2025–2030 on kokku ligi 555 miljonit eurot, hõlmates nii kokkuhoidu kui ka täiendavaid tulumeetmeid.