Üürivõla korral saab lepingu üles öelda juba ühe kuu võla järel
Riigikogu õiguskomisjon saatis esimesele lugemisele valitsuse eelnõu, mis kiirendab puuküürnike väljatõstmist. Eelnõu järgi saab üürileandja makseviivituse tõttu alustada lepingu erakorralist ülesütlemist juba siis, kui üürniku võlg on vähemalt ühe kuu üüri suurune. Praegu on selleks üldjuhul vaja vähemalt kahe kuu võlgnevust. Samas saab üürnik võla tasumiseks senise 14 päeva asemel 30 päeva lisaaega. Kohus või üürikomisjon määrab ruumi vabastamise tähtaja juba otsuses. Komisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu esimeseks lugemiseks täiskogu päevakorda 18. novembril.
Kaader: Riigikogu istungi video
Mis muutub
Üürilepingu erakorralist ülesütlemist saab alustada juba ühe kuu üüri suuruse võla korral, praegu üldjuhul kahe kuu võla korral.
Üürnik saab võla tasumiseks 14 päeva asemel 30 päeva lisaaega.
Kohus saab väljakolimiseks määrata kuni kolmekuulise tähtaja lahendi jõustumisest; kohtutäitur enam täiendavat tähtaega ei anna.
Mis edasi
Komisjoni ettepanek on võtta võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (üüriõigus) eelnõu (1062 SE) esimeseks lugemiseks täiskogu päevakorda 18. novembril ja esimene lugemine lõpetada.
Komisjoni esimehe Madis Timpsoni sõnul on eelnõu eesmärk kaitsta omanikke võlgu jäävate üürnike eest. „Normaalseks ei saa pidada olukorda, kus pahatahtlikud üürnikud kasutavad võõrast vara ilma selle eest tasumata. Edaspidi saab maksega viivitava üürnikuga üürisuhte lõpetada senisest kiiremini,“ ütles Timpson.
Eelnõu kohaselt saab vabastamisotsust rakendada ka allüürnikele ja teistele üürnikult kasutusõiguse saanud inimestele.
Kui eluruumis elab laps või muu abivajav inimene, tuleb sellest kohalikku omavalitsust teavitada juba kohtumenetluse või üürivaidluse ajal, et neile vajalikku abi saaks korraldada varakult.
Komisjoni istungil osales justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
