Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja Tanel Türna sõnul peab huntide arvukus jääma suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava järgi 20–30 pesakonna ehk ligikaudu paarisaja looma piiresse. „Rahvusvaheliselt tunnustatud seiremetoodika annab taas kinnituse, et Eestis läheb huntidel hästi ja see on rõõmustav tõend suurkiskjate kaitse tõhususest,“ ütles Türna.
Keskkonnaameti hinnangul tasub hundi arvukus hoida soovitatud vahemiku esimeses pooles, sest huntide looduslik toidubaas ehk metssea ja metskitse populatsioonid on suhteliselt kehvas seisus. „Viimastel aastatel on languses üleriigilised lambakahjud - see annab tunnistust, et hundi küttimise osas on tehtud õigeid otsuseid,“ ütles Türna.
Veiste murdmine on Türna sõnul jäänud möödunud aastaga sarnasesse suurusjärku ja enamik teateid on tulnud Soomaalt. Sealne rahvuspark on suures osas üle ujutatud ja karja on seal tavapäraste meetoditega keeruline kaitsta, mistõttu andis amet piirkonda pärast eelmist jahihooaega neli eriluba hundi küttimiseks.
Küttimismahud on suurimad Järva ohjamisalal (11), Harju, Pärnu-Rapla ja Põhja-Läänemaa ohjamisalal (igaühes 9) ning Lääne-Pärnumaa ohjamisalal (8).
Keskkonnaamet hüvitab kiskjate rünnakuid. 2025. aasta eest maksis amet 83 põlluharijale, mesinikule, karjapidajale või kalurile ennetusmeetmete kulutuste 50% hüvitamiseks välja enam kui 108 tuhat eurot.