„Igaüks peaks olema läbi mõelnud, kuidas tema ise, tema pere ja töökoht saavad hakkama olukorras, kus näiteks elektrit või internetti ei ole. Sellise katkestuse põhjuseks ei pruugi olla sõjaline rünnak, vaid ka loodusõnnetus, sabotaaž või mõni muu ootamatu sündmus,“ selgitas Madise.
Presidendi sõnul ei tähenda kriisideks valmistumine sõjahirmu õhutamist, vaid mõistlikku ja elulist ettevaatust. Ühiskond on muutunud elektrist ja internetist üha sõltuvamaks, seega tuleb rohkem tähelepanu pöörata inimeste enda kriisivalmidusele ja digilahenduste turvalisusele.
Madise viitas RIA ülevaatele, mille järgi ei ole ligi 32 000 juhul küberhügieen piisav ja seda tuleb parandada. Samade küsimustega tegelevad tema sõnul kõik Euroopa Liidu riigid.
Nõukogu arutas uut riigikaitse arengukava. „Saan kinnitada, et meie riigikaitse eest vastutavad inimesed on läbi mõeldud ka süsimustad stsenaariumid, mõistavad võimalikke riske ning teinud kõik selleks, et neid maandada,“ ütles president.