Analüüsi tegid Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar ja SA Mõttekoda Praxis. See hindas reformi tulemusi aastatel 2021–2025. Reformijärgsete andmete põhjal kattis keskmine vanaduspension üldjuhul inimese kanda jääva osa, kuid see on inimeseti erinev ja sõltub näiteks hooldekodu hinnast ning omavalitsuse piirmäärast.
Hooldekodudes olevate inimeste arv kasvas 2023. aastal 9,5% ja 2025. aastal 5,1%. Juurde loodi 1666 kohta: 2022. aasta lõpus oli 10 882 ja 2025. aasta lõpus 12 548 hooldekodu kohta. Loodi ligi 1100 töökohta ning hooldustöötajate palgad kasvasid 10% ja abihooldustöötajate palgad 5%.
Riik suunas omavalitsustele reformiga seotud lisavahendeid 2025. aastal 66,1 miljonit eurot. Analüüsi järgi kattis see omavalitsuste reformiga seotud lisakulu peaaegu täielikult, kuid rahastamisvajadus kasvab pikaajaliselt.
„Hooldekoduteenus muutus inimestele rahaliselt kättesaadavamaks ning teenust kasutab senisest rohkem inimesi. Selles mõttes täitis reform oma peamise eesmärgi,“ ütles Centari juhataja Epp Kallaste. Tema sõnul näitas uuring, et kodus elamist toetavad teenused ei arenenud reformi tulemusel piisavalt.
Sotsiaalministeeriumi hoolekandeteenuste poliitika juht Sirlis Sõmer-Kull ütles, et Euroopa võrdluses on Eestis suhteliselt palju hooldekodukohti. „See peegeldab ka asjaolu, et kodus elamist toetavaid teenuseid ei ole seni piisavalt arendatud ning suurem surve langeb hoolekandeasutustele,“ selgitas ta.
Välisvahenditest on riik 2021–2027 eraldanud omavalitsustele ligi 33 miljonit eurot kodus elamist toetavate teenuste jaoks, sealhulgas teenusmajade rajamiseks. Analüüs soovitab ka toetada enam omaste hooldajaid, luua ühtne infosüsteem ning koondada üle riigi info vabade kohtade ja ootejärjekordade kohta.