Liitude sõnul ei ole riik juriidiliselt kollektiivlepingu pool, kuid ilma riigi rahastuseta ei ole võimalik lepet sõlmida. Varasemad ministrid on nende sõnul kirjutanud alla koos kollektiivlepinguga sõlmitavale rahastuskokkuleppele.
„Täna töötab viiendik tervishoiutöötajatest mitmel ametikohal ning peamine põhjus, miks seda tehakse, on töötasu,“ ütles õdede liidu president Kätlin Lillemaa.
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Ulvi Tasane ütles, et varasemate lepingute palgatõus on õdede väljarännet vähendanud, kuid nüüd on oht, et taas minnakse teistesse riikidesse tööle. „Viimastel kuudel on välismaalt tulnud väga palju tööpakkumisi,“ ütles Tasane.
80 protsenti arstiüliõpilaste küsitlusele vastanutest peab palgatõusu ärajätmist äärmiselt lühinägelikuks sammuks. „Tervishoius on vaja töörahu ja stabiilsust. Raske on rahul olla ministriga, kelle tegevus ei ole olnud ei patsientide ega tervishoiutöötajate huvides,“ ütles arstide liidu president Neeme Tõnisson.
Pressiteatele kirjutasid alla Eesti Õdede Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Arstide Liit, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit, Eesti Kliiniliste Logopeedide Kutseliit ja Eesti Füsioterapeutide Liit.