Perearstide nappus puudutab üha rohkem inimesi. Asendusnimistutes olevate inimeste arv on kasvanud ligikaudu 72 500-lt ligi 110 700-ni. Aastatel 2024–2033 vajab tervishoid ligikaudu 7700 uut töötajat, suuresti ametist lahkujate asendamiseks.
Inimeste omaosalus moodustas 2024. aastal 21% tervishoiukuludest. See ületab Euroopa Liidu keskmise ja Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud 15% taseme. Tervisekassa eelarve puudujääk on plaani järgi 2027. aastal 43,7 miljonit eurot ja väheneb kokkuhoiu toel 2030. aastaks 1,4 miljoni euroni.
Eesti inimesed elavad kauem, kuid tervena elatud aastaid ei ole juurde tulnud. 2025. aastal oli meeste oodatav eluiga 75,6 ja naistel 83,6 aastat, kuid tervena elasid mehed keskmiselt 55,2 ja naised 59,3 aastat.
Laste vaktsineerimine jääb alla eesmärkide: 2025. aastal oli 2-aastastest lastest leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritud 83,1%. Kõrgvererõhktõve auditis saavutas 2–3 kuu jooksul ravieesmärgi vaid 35% esmashaigestunutest.
Riigikontroll toob esile ka edasiminekuid. E-konsultatsioonide arv on võrreldes 2021. aastaga kolmekordistunud ja ligikaudu kolmandikul juhtudest saab tervisemure lahendada ilma eriarsti vastuvõtuta. Samas on korraga töös palju reforme, mille ulatus ja tempo ei arvesta Riigikontrolli hinnangul olemasoleva raha, töötajate ja IT-võimekusega.
Tervisekassale lisandus aastatel 2020–2025 veel 19 ülesannet. Nende kogukulu ulatub koos 2026. aasta eelarveprognoosiga ligi 153,9 miljoni euroni, kuid riigieelarvest anti selleks lisaraha kokku vaid 20,7 miljonit eurot.