Kaitseväe luurekeskuse hinnangul on Venemaa ebaedu rindel suurendanud kaugmaalöökide intensiivsust ning sihtmärgiks on üha sagedamini humanitaarobjektid. Rünnakute arv on püsinud valdavalt 200 kokkupõrke juures ööpäevas, kuid Vene sõjaväelaste kaotused on olnud püsivalt üle 2000 inimese päevas. Suurimate kaotustega päeval neutraliseeris Ukraina luurekeskuse andmetel 2500 okupanti ja nädalaga ligi 14 500 sõjaväelast. Lahingujoon on püsinud muutusteta.
2. novembril pommitas Vene õhuvägi Zaporižžja oblastis Komõšuvaha külas asuvat kooli, kus jagati elanikele humanitaarabi. Kinnitatult hukkus 42 ja kadus 33 inimest. Luurekeskus nimetab rünnakut üheks raskeimaks Venemaa sõjakuriteoks kogu konflikti jooksul. Rünnak toimus mitme lennukipommiga: pärast esimest lööki heideti varjupaigale veel üheksa pommi, tappes ka päästetöödel abistanud esmareageerijaid. Üks pommidest oli kolmetonnine FAB-3000, mis sisaldab üle 1000 kilogrammi lõhkeainet.
Järgmisel päeval ründas Venemaa juhitavate lennupommidega üldhaiglaid Harkivis ja Dnipros. Harkivi haiglas kahjustasid plahvatused üle 1000 akna, vigastada sai 73 inimest ning 226 tuli evakueerida. Dnipros said kahjustada meditsiinikeskus ja linna haigla ambulatoorium, kust viidi ära ligi sada ravil olnud inimest. Samal ajal toimunud rünnakus Dnipro soojuselektrijaama vastu hukkus kaks ja sai vigastada 20 inimest.
Ukraina on taastanud kaugmaarünnakud Venemaa keemia- ja naftatöötlemistaristu ning sõda toetavate logistikakeskuste vastu. Möödunud nädalal rünnati muu hulgas naftatöötlemistehaseid Baškortostanis, Samara, Nižni Novgorodi ja Jaroslavli oblastis ning raketikütuse tehast Rostovi oblastis. Luurekeskus märgib, et mõlemad pooled rõhutasid oma positsioone eelseisvatel kõnelustel Abu Dhabis, kuid seisukohad püsivad kindlalt ega anna põhjust oodata läbimurret.