Tsahkna sõnul kinnitas kohtumine, et Läänemere-äärsed riigid püsivad Ukraina toetamisel ühtsel kursil. „Viimastel nädalatel oleme taas näinud, et Venemaa ei soovi rahu ega ole loobunud ühestki oma strateegilisest eesmärgist, mille nimel ta 2022. aastal täiemahulist agressiooni alustas,“ ütles ta. Tema sõnul peab tõsiseltvõetavate rahuläbirääkimiste eelduseks olema Venemaa nõustumine relvarahuga.
Välisminister rõhutas, et Venemaal ei tohi olla sõnaõigust Euroopa riikide julgeolekukorralduses. „Euroopa pikaajalise julgeoleku alustalad on Euroopa Liit ja NATO. Ukrainal, nagu kõigil teistel Euroopa riikidel, peab säilima suveräänne õigus oma julgeolekukorralduse ja liitlaste üle ise otsustada,“ sõnas Tsahkna.
Prioriteedina püsib Venemaale surve suurendamine. „Sanktsioone tuleb veelgi tugevdada, kuid meil on kasutada teisigi hoobasid. Nende hulka kuuluvad Venemaa külmutatud riigivarade kasutuselevõtt, Venemaa poliitilise isolatsiooni süvendamine ning Venemaa esindajate eemalhoidmine rahvusvahelistelt spordi- ja kultuuriüritustelt,“ ütles ta. Tsahkna lisas, et Eesti lõpetas Venemaa kodanikele turismiviisade väljastamise juba aastaid tagasi ning seda sammu mõistab üha rohkem Euroopa riike.
Kahepoolsel kohtumisel Ukraina kolleegi Andri Sõbihaga andsid ministrid teistele riikidele ülevaate jaanuari lõpus Tallinnas toimuva Ukraina ülesehituskonverentsi ettevalmistustest. Tsahkna sõnul on eesmärk koondada konverentsi kaudu Ukrainale kõige kiireloomulisem ja hädavajalikum abi, et toetada riiki talve raskeimal hetkel.