Elektri puhul kompenseeriks riik ettepaneku kohaselt 50% võrgutasust kuni 1000 kWh kuise tarbimise ulatuses. Väiksematel, ligikaudu 100 kWh kuus kasutavatel tarbijatel väheneks elektri koguarve kuni 15% ja suurematel, üle 1000 kWh kuus kasutavatel tarbijatel umbes 7%.
Gaasi puhul kompenseeriks riik 100% võrgutasust kuni 2500 kWh kuise tarbimise ulatuses. Vaid gaasipliiti ja -ahju kasutavatel tarbijatel väheneks gaasi koguarve kuni 14% ja maja gaasiga kütvatel tarbijatel umbes 8%.
Kaugkütte hinnast hüvitaks riik 80% ulatuses osa, mis ületab 110 eurot megavatt-tunni kohta (käibemaksuta). Meede puudutaks ligikaudu 40 võrgupiirkonda. Kõige kallima kaugküttega piirkondades väheneks vähesel määral renoveeritud majade küttearve 15-20%.
Võimalikust 45 miljoni euro suurusest kulust kuluks kolmveerand elektri võrgutasu kompenseerimisele ja kümnendik gaasi võrgutasu kompenseerimisele.
„Me ei tea veel, kui külmaks talv kujuneb ega kui kõrgele energiahinnad võivad tõusta. Seetõttu peame enne talve saabumist olema valmis konkreetsete lahendustega, mis jõuaksid vajadusel kiiresti inimesteni,“ ütles Keldo. Tema sõnul mõjutavad Lähis-Idas toimuv ja häired Hormuzi väinas gaasi kättesaadavust ja hinda. Keskkonnaamet on andnud Narva ja Tallinna soojatootjatele ajutised erandid kaugküttes põlevkiviõli kasutamiseks, kui gaasivarustus peaks halvenema.