Riigiasutused saavad ühise tõlkevärava, avalik osa avatakse 2027
Valitsus kiitis 29. oktoobril heaks riigiasutuste ühise tõlkeandmekogu ehk tõlkevärava kasutamise ja andmete töötlemise reeglid. Tõlkevärav koondab ühte keskkonda tõlketööde tellimise, korraldamise ja keeletehnoloogilised lahendused, et riigiasutuste tõlketööd muutuksid kiiremaks ja odavamaks. Keskkonna kasutamine on asutustele võimalus, mitte kohustus. 2027. aasta alguses on kavas avada ka avalikkusele mõeldud osa, kus saab tõlkida eesti keelest ja eesti keelde. Tõlkevärava keskne haldaja on Eesti Keele Instituut.
Foto: Haridus- ja Teadusministeerium
Mis muutub
Riigiasutused saavad tellida ja korraldada tõlkeid ühes keskkonnas, praegu käib see suuresti e-kirjade ja eri lahenduste kaudu.
Varem tõlgitud tekstid salvestatakse tõlkemäludesse, et neid saaks uuesti kasutada.
Mis edasi
Tõlkevärava avalikkusele mõeldud osa on kavas avada 2027. aasta alguses.
„Ühine tõlkevärav võimaldab kasutada juba tehtud kvaliteetseid tõlkeid ja tänapäevaseid keeletehnoloogiaid ning korraldada kogu töö ühes turvalises keskkonnas. Nii ei pea iga asutus endale eraldi tõlkelahendust looma,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika asekantsler Kairi Kaldoja.
Tõlkeväravat saavad kasutada riigiasutuste töötajad ja riigihangetega valitud tõlketeenuse pakkujad. Iga asutus saab ise määrata, kellel on õigus tema andmetele ligi pääseda. Juurdepääs on rollipõhine ja kasutajate toimingud logitakse.
Avalikus osas saab otsida sõnu ja fraase riigiasutuste avaldatud tõlkemäludest. Avalikus keskkonnas tõlkimiseks sisestatud tekste ei säilitata ega lisata tõlkemällu.
Tõlkevärava keskne haldaja on Eesti Keele Instituut. Süsteemi ja andmete turvalise majutamise eest vastutab Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus.
