TEHIKu direktori Margus Armi sõnul oli tegu inimliku üksiku eksimusega ning Eesti inimeste terviseandmed on kaitstud. „See on väga kahetsusväärne juhtum ja palun selle eksimuse pärast vabandust. Töökorraldus peab aitama selliseid vigu ennetada. Sisekontrolliga tahame selgitada välja võimalikud puudused ja veenduda, et selliseid juhtumeid rohkem ei ole,“ ütles Arm.
Viga tuli välja teabenõude tõttu, mis puudutas terviseandmete andmist PPA-le ja kaitsepolitseile järelevalvemenetlustes. Seadus lubab terviseandmeid inimese nõusolekuta välja anda süüteo- või kohtumenetluses. Järelevalvemenetlus üksi sellist õigust ei anna.
Päringus viidati haldusmenetluse seaduse § 38 lõikele 1. Järelkontrollis jõudsid nii TEHIK kui ka PPA järeldusele, et see säte ei andnud piisavat alust andmed inimese nõusolekuta välja anda.
PPA identiteedi ja staatuste büroo juhi Liis Valgu sõnul oleks menetleja pidanud pöörduma tervishoiuasutusse ja küsima arsti hinnangut, kas relvaloa välistavaid asjaolusid on. Politsei hakkas relvaomanike järelkontrolliga süsteemsemalt tegelema pärast Lihula tulistamist, kus tulistajal oli kehtiv relvaluba vaatamata tõsistele vaimsetele probleemidele.
Arm soovitas kõigil tervishoiuasutustel üle vaadata, kuidas nad terviseandmete päringuid käsitlevad ja andmeid väljastavad. Tema sõnul peavad inimeste terviseandmed olema kaitstud sõltumata sellest, kas neid küsitakse TEHIKult, haiglalt või mõnelt teiselt tervishoiuasutuselt.