Madise sõnul lähtub uue seaduse lähenemine laiapindsest riigikaitsest. See tähendab valmisolekut erinevateks ohtudeks ja kriisideks, olgu selleks ulatuslik elektrikatkestus, suure mõjuga küberrünnak, terrorioht või sõjalise rünnaku oht.
Istungil arutati ka uut riigikaitse arengukava, eelkõige selle sõjalist osa. Madise sõnul on arengukava kõige sisulisem osa salastatud, nagu igas riigis. Ta kinnitas, et läbi on mõeldud ka kõige keerulisemad stsenaariumid ning võimalikke ohte on põhjalikult analüüsitud.
President tõstis esile inimeste oma valmisoleku. „Valmisolek algab igaühest meist,“ ütles Madise. Ta tõi eeskujuks maal elavad inimesed, kes on läbi mõelnud, kuidas hakkama saada, kui elekter või internet kaob mitmeks päevaks, ning viitas Naiskodukaitse loodud äpile „Ole valmis!“.
Madise lisas, et tegemist ei ole hirmutamisega. „See ei ole sõjapaanika õhutamine ega inimeste hirmutamine, vaid mõistlik valmisolek olukordadeks, kus näiteks elekter ja internet ei tööta,“ ütles ta. Istungil osalesid peaminister, kaitseminister, kaitseväe juhataja ja teised.